Suvi on ikka võrratu aeg, nii palju ilu, lõhnu ja häid maitseid. Meie õppeaed on kõigile silma all ja kogu aia perel on põnevus hinges, et igapäev piiluda ja uudistada, kas meie peenardel juba midagi valmis saanud. Kuigi taimed kasvavad sellises kuumuses väga kiiresti, siis saaki peab ikka veel omajagu ootama.
Lasteaia katustel on ennast sisse seadnud mitmed suured varesed, kes on tegelikult ära söönud enamus meie külvatud seemned ja korjanud saaki ka meie peenrakastidest heledate maasikate näol ning uskuge või mitte vedanud ära ka meie kõrvitsataimed.
Oleme nendega ikka pikemaid läbirääkimisi pidanud, püüdnud mõista ja jagada, ehitanud lehviva ja sädeleva hernehirmutise, riputanud cd-plaate... Kuid selleks, et lapsed ikka ka kasvõi mõne ampsu saaksid on abi olnud ainult kattelooridest ja korduvast lisakülvist.
Ilmad on olnud väga kuivad ning elurikkuse säilitamiseks me lasteaia hoovialal hetkel ei niida. Nii on meie õppeaia peenrakastid vahva rohu sees, aga kui palju erinevaid taimi sealt on võimalik leida.
Vareste eest kaitseks nägi õppeaed välja justkui oleksid dzunglis lumehanged:)
Täna hommikul oli lastel võimalik korjata päris esimene kausitäis valminud maasikaid, millest siis koos suhkruga toormoos kokku segati ja hommikupudruga nauditi. Imeline!
Küll on hea see marjakuul.Söö ja nopi korvi!Maasikad ja käed ja suu-kõik on ühte värvi.
" Juuni" Juta Kaidla
No comments:
Post a Comment