Tallinna Endla Lasteaia detsembrikuu tegevused peegeldasid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti põhieesmärke – kliimamuutuste teadvustamine, keskkonnateadliku käitumise arendamine ja jätkusuutlike praktikate rakendamine alushariduses. Projekt oli suunatud pikaajaliste harjumuste kujundamisele, pakkudes lastele praktilisi kogemusi, kuidas nende igapäevased otsused mõjutavad kliimamuutusi ja keskkonda.
Kõik detsembrikuu tegevused olid kavandatud ja ellu viidud järgmiste eesmärkidega:
Tõsta laste ja kogukonna teadlikkust kliimamuutustest ja nende mõjust.
Arendada jätkusuutlikke ja keskkonnateadlikke harjumusi.
Soodustada loovust ja innovatsiooni keskkonnategevuste kaudu.
Kaasata kogukonda keskkonnahoidlikesse ja kliimateadlikesse tegevustesse.
Vähendada ressursside tarbimist ja jäätmeid lasteaia igapäevastes tegevustes. olid kantud KIK Looduslabori projekti põhieesmärgist – kliimamuutuste teadvustamine ja keskkonnateadlike harjumuste kujundamine. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusele ja Endla Rohelise kooli meeskonnale ja Looduslabori juhendajatele lõime õpikeskkonna, mis ühendab alushariduse õppekava praktiliste ja loovate projektõppe tegevustega.
Need tegevused ei olnud ühekordsed, vaid tähistasid kestliku ja kliimateadliku haridusprogrammi algust, mille mõju kandub edasi lasteaia igapäevatöösse. Kõik novembrikuu lood ja teod on kajastatud Rohelise Kooli blogis: https://endlarohelinekool.blogspot.com/
OLULISEMAD TEGEVUSED DETSEMBRIS
TEGEVUSTE TULEMUSNÄITAJAD sh. JÄTKUTEGEVUSED (oktoober, november, detsember)
Prügisorteerimisjaamade igapäeva kasutust kinnistav tegevus
Seos KIK eesmärkidega: Jäätmete vähendamine, praktilised keskkonnahariduse oskused.
Kirjeldus: Lapsed osalesid mängulistes tegevustes, kus nad said harjutada jäätmete sorteerimist uutes ratastel jäätmejaamades. Õpetajad viisid läbi praktilisi ülesandeid, kasutades visuaalseid piktogramme ja juhiseid.
Tulemused: Lapsed said parema arusaama jäätmete liigitamisest ja nende mõjust keskkonnale. Kõik rühmad osalesid aktiivselt.
MESITARU ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED KEVAD 2025
Seos KIK eesmärkidega: Kogukonna kaasamine, elurikkuse teadlikkus, loodusharidus.
Kirjeldus: Lapsevanem Tiia viis läbi 15.11.2024 praktilise infopäeva, kus tutvustati mesinduse tähtsust keskkonnale ja kliimamuutuste leevendamisele. Lapsed õppisid, kuidas mesilased mõjutavad looduslikku tasakaalu.
Tulemused: Perede ja laste teadlikkus mesilaste rollist suurenes ning anti praktilisi näpunäiteid mesinduse toetamiseks kodustes tingimustes.
Lapsed ja lapsevanemad said maitsta kohalikku mett ning arutada, kuidas igaüks saab mesilaste heaolu toetada.
Osalejad: 13 last, külalisesineja lapsevanem hobimisesink ja 2 meeskonna liiget
MESITARU JÄTKUTÖÖTUBA LOODUSLABORI LASTELE (04.12.2024)
Töötuba keskendus mesilaste elutsükli, talvise hoolduse ja mesitaru kevadiseks ettevalmistamise teemadele. Lapsed õppisid, miks mesilased talvel „puhkavad“ ning kuidas inimene saab mesilaste talvitumist toetada. Praktilise tegevusena valmistasid lapsed mesitaru osi, õppides, kuidas neid kevadel kasutada mesilaste uue hooaja alustamiseks. Lisaks arutleti, kuidas mesilased mõjutavad elurikkust ja milline on nende roll kliimamuutuste leevendamisel.
Seos KIK eesmärkidega: Elurikkuse mõistmine ja looduse kaitse, praktilised keskkonnategevused.
Kirjeldus: Töötuba keskendus mesitaru ettevalmistusele ja mesilaste elupaikade mõistmisele. Lapsed said praktilisi oskusi mesitaru hooldamiseks ning õppisid, kuidas mesilased aitavad kaasa elurikkusele ja toiduahela säilitamisele.
Tulemused: Lapsed õppisid mesilaste olulisust ökosüsteemides ja said käelisi kogemusi mesitaru meeraamide põhjade valmistamisel Lapsed mõistsid mesilaste rolli ökosüsteemide tasakaalu hoidmisel. Omandati praktilisi oskusi mesitaru hooldamiseks ja ettevalmistamiseks erinevatel aastaaegadel.Kujunes arusaam inimese rollist mesilaste talvise hoolduse ja elupaikade säilitamisel.
Osalejad: 20 last, Looduslabori juhendaja.
See töötuba andis lastele väärtusliku kogemuse, kuidas inimene saab toetada mesilaste elutegevust ning aidata kaasa elurikkuse säilitamisele ja kliimamuutuste leevendamisele.
1. Elurikkuse mõistmine ja looduse kaitse:
Töötuba aitas lastel mõista mesilaste tähtsust elurikkuse säilitamisel ja ökosüsteemide tasakaalu hoidmisel.
Selgitati, kuidas mesilased toetavad taimede tolmeldamist ja aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele.
Arutleti, kuidas inimene saab toetada mesilaste elutingimusi, tagades neile sobivad elupaigad ja hoolduse.
2. Kliimamuutuste teadvustamine:
Lapsed õppisid, kuidas kliimamuutused mõjutavad mesilaste talvitumisvõimalusi, toidu kättesaadavust ja ellujäämist.
Selgitati, kuidas soojenevad talved ja ilmastikumuutused mõjutavad mesilasperede talvist puhkeaega ning kuidas inimene saab neid protsesse leevendada.
3. Praktilised oskused ja keskkonnategevused:
Töötoa käigus said lapsed praktilisi oskusi mesitaru hooldamisel ja ettevalmistamisel kevadiseks hooajaks.
Lapsed õppisid, kuidas käsitleda mesitaru osasid ja tagada mesilastele turvaline elupaik erinevate aastaaegade jooksul.
4. Jätkusuutlik mõtteviis ja vastutustunne:
Töötoas omandatud teadmised kujundasid laste keskkonnateadlikkust ja vastutustunnet looduse vastu.
Lapsed mõistsid, et igal väiksel tegevusel – nagu mesitaru hooldamine – on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel ja elurikkuse toetamisel.
LOODUSLABORI ÕPPEKÄIK VANALINNA JA RAEKOJA PLATSILE (10.12.2024)
Seos KIK eesmärkidega: Keskkonna- ja kultuuriteadlikkus, jätkusuutlike lahenduste väärtustamine.
Kirjeldus: Lapsed tutvusid Vanalinna jõulukaunistustega ning arutlesid jätkusuutlike lahenduste ja taaskasutusmaterjalide rolli üle linnaruumi dekoreerimisel.
Tulemused: Lapsed said praktilisi teadmisi jätkusuutlike lahenduste rakendamisest avalikus ruumis. Kujunes arusaam, kuidas keskkonnasõbralikud valikud mõjutavad linnakeskkonda.
Mõju kliimamuutustele: Ressursitõhus planeerimine vähendab tarbimise mõju ja keskkonnajalajälge.
Osalejad: Looduslabori lapsed: 14, Kaasatud lasteaia lapsed: 12, Õpetajad: 3, Ida-Viru töövarjutajad: 2.
JÕULUSÜNDMUSE ETTEVALMISTUS (17.12.2024)
Jõulusündmuse ettevalmistus hõlmas lasteaia õueala kujundamist ja ettevalmistamist kogukondlikuks sündmuseks, kus lapsed ja õpetajad said rakendada oma teadmisi jätkusuutlikust tarbimisest ja keskkonnasõbralikust sündmuskorraldusest.
Seos KIK eesmärkidega: Säästliku tarbimise propageerimine, tervislik eluviis, kogukonna kaasamine.
Kirjeldus: Lapsed ja õpetajad valmistasd ette ühise õhtuse peolaua asukoha ja serveerimise võimalused ja dekoreerisid õue peo ala, tagades turvalise ja keskkonnasõbraliku keskkonna.
Tulemused: Lapsed mõistsid õues talvisel ajal kogukonna sündmuse eripära (riietus, pimedus, miinus temperatuur, ibedus jne) ja õppisid keskkonnasõbralikku sündmuskorraldust.
Mõju kliimamuutustele: Kohalike ressursside kasutamine vähendab transpordi süsiniku jalajälge.
Osalejad: Looduslabori lapsed: 20, Kaasatud lasteaia lapsed: 67, Meeskond: 22.
Lapsed ja õpetajad valmistasid ette ühise õhtuse peolaua asukoha, arvestades turvalisuse ja keskkonnasõbralike lahendustega.
Dekoreeriti õueala, kasutades peamiselt taaskasutatavaid ja looduslikke materjale, vähendades ühekordsete tarvikute kasutamist.
Turvalisuse tagamine: Tehti libedusetõrjet ja paigutati valgustus, et õueala oleks turvaline nii lastele kui ka lapsevanematele.
Sündmuse planeerimisel lähtuti kliimamuutuste mõjudest: Talvised ilmastikuolud olid ettearvamatud, kuid tegevusi kohandati vastavalt hetkeolukorrale.
Tulemused:
Lapsed õppisid, kuidas korraldada keskkonnasõbralikku sündmust ja teha teadlikke otsuseid ressursside kasutamisel.
Kujunes arusaam, kuidas välitingimustes toimuv sündmus nõuab erilist planeerimist ja arvestamist ilmastikutingimustega (külm, pimedus, libedus).
Rõhutati kogukonna ühtsuse ja koostöö olulisust keskkonnasõbraliku sündmuse läbiviimisel.
Sündmus pakkus lastele ja peredele turvalist ning loodussõbralikku õpikeskkonda.
Mõju Kliimamuutustele:
Kohalike ressursside kasutamine: Piirati transpordi ja uute materjalide kasutamist, mis vähendas süsiniku jalajälge.
Energia säästmine: Valgustuse ja dekoratsioonide kasutamine oli säästlik ning arvestas keskkonnamõjudega.
Teadlikkus ilmastikuoludest: Lapsed õppisid, kuidas kohanduda muutuva ilmastikuga ning kuidas kliimamuutused mõjutavad talviseid sündmusi
JÕULUÕHTU AIAS (18.12.2024) pildigalerii RaTe stuudio https://ratestuudio1.pixieset.com/tallinnaendlalasteaiajulupidu2024/mariipildid/
Seos KIK eesmärkidega: Kogukonna kaasamine, jätkusuutlike kingituste propageerimine, keskkonnateadlikkus.
Kirjeldus: Toimus suur keskkonnasõbralik jõulupidu koos jätkusuutlike kingituste vahetuse ja kogukonna ühistegevustega.
Tulemused: Üritus tugevdas kogukonnatunnet, pakkus keskkonnasõbralikke lahendusi ning propageeris jätkusuutlikke kingitusi.
Mõju kliimamuutustele: Vähenes ühekordsete esemete kasutamine ja tarbimisest tekkiv süsiniku jalajälg.
Osalejad: Looduslabori lapsed: 21, Kaasatud lasteaia lapsed: 66, Meeskond: 22, Kogukond: 102, Eksperdid: 3.
RAHVUSVAHELINE “TOREDA” KAMPSUNI PÄEV (20.12.2024)
Seos KIK eesmärkidega: Taaskasutuse propageerimine, jätkusuutlik tarbimine, keskkonnateadlik mõtteviis ja aasta lind 2024 KÄGU meeldetuletus ja aasta 2025 linnu KORMORANiga väike tutvus
Kirjeldus: Lapsed ja kogukond arutlesid rõivaste taaskasutamise ja jätkusuutliku moekasutuse teemadel.
Tulemused: Lapsed mõistsid rõivaste taaskasutamise tähtsust ja vähendasid oma tarbimist.
Mõju kliimamuutustele: Vähenes tekstiilitööstuse keskkonnamõju.
Osalejad: Looduslabori lapsed: 17, Kaasatud lasteaia lapsed: 42, Õpetajad: 6.
Kuna 2024 aasta lind oli KÄGU ja meie ka jätame hüvasti möödunud kalendriaastaga siis tuletasime meelde nö “TOREDA KÄO” legendi ja lugu ning kuulasime ERR kuuldemängu Reis loomariigis. Kägu: üks pesa ees või taga! "Reis loomariigis ehk Bestioles" on Raadioteatri uus lastele suunatud teaduslik lühikuuldemängusari loomade elust, mis on valminud raadio France Interi ja Prantsuse Riikliku Loodusloomuuseumi koostöös ja kuulasime naljakaid tähelepanekuid kui ka loodusteaduslikke fakte, mis on põnevad nii lastele kui ka vanematele kuulajatele. Muusika autor Marie Guerin, teksti autor Alice Butaud. Lühikuuldemängud on eesti keelde tõlkinud Triin Arjus. Tegelastele annavad hääled Anu Lamp ja Leino Rei. Lavastaja Laura Kalle, helirežissöör Külli Tüli, produtsent Tiina Vilu.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani ehk karbase, kes on viimasel ajal äratanud üldsuses omajagu tähelepanu. Tegu on kohanemisvõimelise liigiga, keda võib kohata Austraaliast Gröönimaani nii rannikul kui jõgede-järvede ääres. Samas on kormorani arvukuse kasv Eestis tõstatanud rea küsimusi tema päritolu, toitumise ja ökoloogilise mõju kohta. Enamasti tuntaksegi kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) justnimelt tema efektse puhkeasendi – püstise keha ja laialisirutatud tiibade – järgi. Tihtipeale sellega teadmised piirduvadki. Sestap oleks paslik selle iselaadi tiivulisega alanud aastal lähemalt tuttavaks saada valgustamaks neid tahke kormorani kohast eluvõrgustikus, mis seni varju on jäänud ning tuua selgust temaga seotud eksiarvamustesse.
LASTEAIA AIAS TALVISE VÄLJAKU HOOLDUS N-Ö UISUVÄLJAKU ETTEVALMISTUS (30.–31.12.2024)
Detsembrikuu lõpus teostati lasteaia õuealal talvise väljaku hooldustööd, sealhulgas survepesu ja killustiku eemaldamine, et valmistada ala ette talisporditegevusteks
Tavapäraselt seostatakse aasta lõppu Eestis lumesaju ja miinuskraadidega, kuid 2024. aasta detsembris esines ebatavaliselt sooja ilma ja tihedat vihmasadu, mis raskendas talviste tegevuste planeerimist ja elluviimist.Ilmastikuolude tõttu tuli hooldustöid sagedamini korrigeerida, arvestades pehmet pinnast ja vee äravoolu tagamise vajadust. See olukord tõi esile kliimamuutuste mõju meie regioonile, kus talv ei ole enam nii stabiilselt lumine ja külm nagu varasematel aastatel.
Tulemused:
Lasteaia õueala muudeti turvaliseks ja kohandati muutuvate ilmastikutingimuste jaoks.
Valmistati ette ala talvisteks tegevusteks – suusatamiseks, kelgutamiseks ja uisutamiseks, kuid kohandati plaanid ilmastikutingimustele vastavaks.
Lapsed said praktilise kogemuse keskkonna eest hoolitsemisest ja õppisid mõistma, kuidas kliimamuutused mõjutavad talviseid tegevusi.
Mõju kliimamuutustele:
Teadvustamine: Lapsed ja õpetajad arutlesid, kuidas kliimamuutused põhjustavad muutusi ilmastikus ja mõjutavad talviste tegevuste planeerimist.
Kohandumine: Õppisime kohandama tegevusi ilmastikuoludele, et minimeerida keskkonna jalajälge ja tagada turvalised õuetegevused.
Ressursisäästlikkus: Vee äravoolu optimeerimine ja pinnase hooldus vähendasid pinnase kahjustusi ja tarbetut lisatööd.
Seosed Aastaaegade ja Kliimamuutustega:
Detsembrikuu ilm Eestis on muutunud ebastabiilsemaks: Talvised miinuskraadid ja lumesadu asendusid vihmasaju ja plusskraadidega. See sundis tegevusi kohandama ning tõi esile vajaduse olla paindlik ilmastikutingimuste muutuste osas.
Praktiline õpe: Lapsed said aru, kuidas kliimamuutused mõjutavad nende igapäevast elu ja traditsioonilisi talviseid tegevusi, nagu uisutamine ja lumemängud.
Kliimamuutuste mõju arutelu: Õpetajad viisid läbi arutelusid lastega, et selgitada, miks ilmastik muutub ja kuidas igaüks saab anda oma panuse kliimamuutuste leevendamisse.
Kokkuvõte ja Edasised Sammud:
Teadvustamine jätkub: Ilmastikumuutuste teemad jäävad lasteaia igapäevategevuste ja arutelude keskseks osaks.
Kohanemisvõime arendamine: Jätkame paindlikke lahendusi, et tagada lastele turvalised õuetegevused olenemata ilmastikutingimustest.
Praktilised oskused: Lapsed õppisid, kuidas kohandada talviseid tegevusi muutuvas kliimas, ning said kogemuse keskkonnahoidlikust planeerimisest.
Kliimamuutused on juba meie igapäevaelu osa ning Tallinna Endla Lasteaed aitab oma tegevustega lastel mõista nende mõju ning arendada praktilisi oskusi nendega kohanemiseks.
Kokkuvõte ja Mõju
Keskkonnateadlikkus kasvas oluliselt.
Vähenes jäätmete ja ressursside raiskamine.
Lapsed omandasid praktilisi oskusi kliimamuutuste leevendamiseks.
Kogukonna kaasamine oli aktiivne ja tulemuslik.
Tallinna Endla Lasteaed – Teadlikud valikud täna, kestlik tulevik homme! 🌍
